MATA DALAN ASESU BA JUSTISA FORMAL

Saida ida mak asesu ba justisa formal?
Asesu ba justisa Formal katak dalan ou kanal hodi hetan justisa. Haktuir iha Lei Inan Timor-Leste artigu 26 katak:
1. Ema hotu-hotu iha direitu atu ba tribunal hodi defende sira nia direitu no interese sira-ne’ebé lei fo protesaun ba.
2. Labele nega justisa ba ema ida,tanba deit la iha kbiit osan nian.
Saida mak justisa Formal?
Justisa Formal katak justisa ne’ebé hala’o husi orgaun estadu nian ne’ebé Lei Inan fo kompetensia hodi hala’o justisa iha Timor-Leste.
Orgaun Estadu saida mak hala’o justisa?
Orgaun Estadu nian ne’ebé hala’o justisa mak naran Tribunal, haktuir iha artigu 118 Lei Inan Timor-Leste nian.
Saida mak Tribunal?
Tribunal hanesan fatin ba ema-sira buka Lia-Los (justisa).
Tanba sa ema halo asaun ba iha Tribunal?
Ema halo asaun ba tribunal hodi fo defeza ba nia propriedade/ riku-soin, art.1232 do Kódigu Sivil.
Advogadu no Defensor mak se ?
Advogadu/defensor mak ema ne’ebé tuir Lei hetan formasaun kona ba knar advogadu/defensor no hetan sedula profissional hala’o knar fo asistensia jurika no judisiariu ba interese sosial. Art.135 KRDTL.
Diferensia advogadu privadu ho defensor públiku ?
Advogadu Privadu bainhira atende kliente nia honorariu mai husi kliente (kliente mak selu).

Defensor públiku atende kliente ho gratuitu, tanba Estadu mak selu (Puncionariu Estadu).
Similaridade (hanesan) advogadu privadu ho defensor Públiku : sira nain rua hala’o knar hanesan mak reprezente/defende interese kliente iha tribunal no mos fora husi tribunal (konsulta juridika, mediasaun, negosiasaun nst )
Se mak Juiz?
Juiz mak ema ne’ebé iha poder/kbiit hala’o aktividade jurisdisional, julga konflitus interese sira ne’ebé submete iha nia apresiasaun
Knar juiz nian maka:
1. Lidera julgamentu
2. foti desizaun
3. knar seluk tan determina husi lei
OINSA LEVANTA KAZU SIVIL BA IHA TRIBUNAL?
Pasu primeiru, tenke hakerek kronolojia kazu (ba ema ne’ebé la hatene lé no hakerek bele hato’o kronolojia ho vervalmente) no halibur provas sira, hanesan dokumentus, testemunha nst.

Segundo, ba iha sede Advodagu Privadu ou ba iha oficio Defensoria Públika atu bele hetan asistensia juridika. (konsulta juridika no Patrosíniu Judisiáriu) art. 36.1 do Kódigu Prosesu Sivil .
Terseiru, ema ne’ebé iha interese ba asaun fo mandatu judisial ba Advogadu Privadu ou Defensor públiku hodi reprezenta nia an (art. 38 do Kódigu Prosesu Sivil)
kuartu, Advogadu Privadu ou Defensor públiku hodi naran kliente nian sei elabora Petisaun Inisial hodi submete ba tribunal, art. 349 do KPS.
Kintu, bainhira asaun tama ona tribunal. Tribunal sei halo sitasaun ba Reu, art.359.1. Reu kontesta Petisaun Inisial iha prazu trinta dias, art.366 do KPS.
Sestu, tribunal sei fixa data ba audiénsia, art. 396 do KPS
Ema ne’ebé hatama asaun ba tribunal hanaran Autor.

Ema ne’ebé asaun hasoru nia hanaran Reu, art.29 KPS.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *