Timor-Leste sai hanesan nasaun independente foin tinan sanulu resin sia hanesan estadu de direito demokratiku sira seluk, direitu ba rai sai pilar importante atu asegura direitu baziku ba sidadaun hotu-hotu. Direitu ba rai hetan protesaun iha Konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste habadak ho sigla (KRDTL), iha artigu 540 klausula (3) hateten katak Atu hetan eh hasai ema ida nia propriedade privada hodi halo ba uzu públiku, tenke selu indeminizasaun loloos ba sidadaun, tuir lei haruka.. Maske Timor-Leste hela iha administrasaun kolonial Portuguesa durante tinan 450, inklui tinan tolu iha Japaun nia okupasaun, Indonezia durante tinan 24 no restaurasaun independénsia ba tinan 19 ona maibé la konsege fó influénsia ba sistema administrasaun rai iha Timor-Leste. To’o ohin loron komunidade Timor-Leste seidauk senti sistema administrasaun rai modernu nian hanesan prosesu levantamentu kadastral, sertifikadu na’in ba rai no selseluk tan. Maibé governu Timor-Leste hamutuk ho parseiru internasional halo intervensaun oi-oin no esforsu an atu resolve problema rai no fó seguransa direitu ba sidadaun hotu-hotu maibé to agora seidauk hetan nia solusaun.
Governu implementa polítika atu hasai komunidade sira iha area rotunda Comoro to’o tasi tolu, ho objektivu atu haluan tan estrada iha diresaun area rotunda Comoro to’o tasi tolu, projeitu konstrusaun ne’e governu konsidera estratejiku tebes ba Timor-Leste tanba bele fasilita no sei hasa’e mobilidade ema no sasan, liliu relasiona ho operasionalizasaun portu tibar nian.
Infrastrutura pilar importante ba Dezenvolvimentu nudar fundamentu importante hanesan motor ba dezenvovimentu nasional, governu Timor-Leste halo dezenvolvimentu Estrada publiku iha Timor-Leste konserteza sei kona komunidade ka povu nia kintal ka hela fatin, maibé governu sei fó kompensasaun. Dezenvolvimentu sistema estrada publiku no nasional hatudu espasu estratejiku sira minimu tebes, tanba ne’e konserteza tenke konfronta dezenvolvimentu estrada liu husi povu sira nia moris, komunidade sira nia quintal e mós bele muda sira nia hela fatin, ida ne’e laos hamosu deit problema ba ambiente maibé mosu problema sosial ne’ebé sei konfronta ba dezenvolvimentu estrada sei sai diak hanesan nasaun sira seluk. Tuir Lei Projeitu ne’ebé kona rai privadu no rai estadu governu sei fó kompensasaun ne’ebé justu no prepara fatin ba komunidade sirabele hela iha fatin sira ne’ebé sei mamuk ho adekuadu. No ihaparte area rotunda Comoro to’o tasi tolukomunidade afetadu hamutuk 184 uma kain hanesan iha Aldeia Tera-Santa hamutuk 142 uma kain, Aldeia 12 de Outobru hamutuk 25 uma kain no Aldeia Golgota hamutuk 17 uma kain.
Kompeténsia Governu DNTP, Obras Públika bazeia ba planu husi projeitu ne’e hanesan planu prioridade anterior ne’ebé tama ba kategoria mega projeitu hahu 2008-2009, governu liliu Ministeriu ObrasPúblika halo konsolidasaun ho komunidade afetadu sira, maibé atu define seidauk iha notifikasaun ruma iha momentu ne’eba. Iha tinan2020 Ministeriu Obras Público no DNTP komesa halo politika integradu hodi muda komunidade sira ne’ebé hela iha Estrada ninin husi Rotunda Comoro to Tasi-Tolu hodi halo luan estrada hodi nune bele fasilita mobilidade ema no sasan, liliu relasiona ho operasionalizasaun portu tibar.Desizaun hodi halo despezu ba komunidade liu husi kompaña ADB maibé liu husi despezu fó ba komunidade afetadu sira ladun koresponde ba nesesidade komunidade afetadu sira nian no mós sei fó impaktu ba aspeitu Direitus Humanus, Ekonomia, social no kultura.
Tuir Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura, habadak ho Sigla (KIDESK) ne’ebé governu Timor leste ratifika iha tinan 2003 iha konvensaun ida ne’e komite bá konvensaun fó komentariu jeral iha klausula (7) temi katak: “Hasai ema ida husi umaka rai ne’ebé nia hela labele halo ema ne’e sai fali ema ida uma laek ka sai vulneravel violasaun direitus humanus sira seluk. Bainhira ema afetadu ida labele tau matan bá nia an rasik, Estadu partisipante tenke foti medidas hotu-hotu to’o iha ne’ebé nia rekursu bele husik, hodi asegura uma/abrigu alternativu no adekuadu bá ema ne’e nia bele hetan asesu bá rai ne’ebé nia bele hetan asesu bá rai ne’ebé bele produs ai han, se ida ne’e mak situasaun ne’e envolve.
Tan ne’e mak atu garante utilidade iha propriedade, estadu rasik mós tenke hare direitu bá rai ne’ebé estabelese iha lei No 1/2003 de 10 de dezembru, artigo 3 hateten katak ema hotu-hotu iha direitu bá moris, bá liberdade no seguransa bá nia an rasik. Nune mos lei No 13/2017 De 5 de Junho, Regime Espesial bá Definisaun Titularidade Bein Imovel, artigo 8 klausula (6)hateten katak Titular bá direitu uluk nian ká deklarante ne’ebé prinxe rekezitu uzukapiaun espesial ne’ebé tuir termu lei ne’e, tenke hetan rekoñesimentu bá direitu propriedade kona bá bein imovel, maibe lakon direitu tanba bein tama iha dominiu publiku estadu nian, tenke hetan indeminizasaun.
Estadu iha obrigasaun atu halo indemnizasaun ne’ebé dignu no justu bá vítima afetadu sira bá kualkér konstrusaun públiku no privadu tuir Lei No.8/2017 Kona bá Espropriasaun bá Utilidade Públikutuir provizaun sira mak hanesan iha Artigu 590temi kona ba Publika Indeminizasaun:
1. Konsidera informasaun publika valor, bein imovél ká kualkér direitu seluk ne’ebé transmite ona ho títulu indemnizasaun
2. Entidade benefisiaria bá espropriasaun publika iha Jornál Repúblika kona bá valor
ne’ebé selu ona ká bein imovél ne’ebé entrega hanesan alternativa bá indemnizasaun tuir termu lei ida ne’e.
no iha Artigu 600 mós kolia kona ba Meiu sira hodi selu indemnizasaun
1. Indemnizasaun bá espropriasaun tanba utilidade públiku sei selu ho osan dala ida de’it ká ho espésie liu husi fó bein ekivalente, exetu bá exepsaun sira ne’ebé prevee iha númeru tuir mai.
2. Kona bá akuzasaun liu husi direitu privadu, parte sira bele konkorda selu indemnizasaun liu husi prestasaun ká fó bein ká direitu ne’ebé konkorda ona ho ida ne’ebé prevee iha artigu tuir mai.
Bazea ba rezultadu husi intervista direta ho autoridade lokal sira hanesan chefe suku husi suco Madohik chefe aldeia husi Tera-Santa, Golgota, 12 de outubru no mós komunidade afetadu hamutuk ema nain ha;at kompostu husi feto ida no mane nain tolu ne’ebéfoka ba projetu alargamentu estrada husi rotunda comoro to tasi tolu ne’ebé governu Timor Leste entrega projetu ne’e ba kompaña ida husi Ciña ho naran ADB, nu’une lideransa lokal sira informa katak Tuir sira nia hare katak governu nia planu atu muda komunidade sira ne’e hanesan presaun psikologia, governu seidauk kria kondisaun, no la buka hatene komunidade sira ne’e atu ba hela iha ne’ebé, komunidade fo opsaun ba governu atu kria kondisaun ho edekuadu maibe governu la responde sira nia preukupasaun no governu seidauk trata ema difesiente ho ema faluk espesiefiku no dignuhusi parte seluk komunidade afetadu sira mós salienta katak osan ne’ebé ami hetan husi governu la koresponde nesesidade ami nian. Tanba ita hare governu fahe osan tuir klasifikasaun uma.
a. Uma ho klasifikasaun A hetan osan $.110 dolar kada metro kuadradu
b. Uma ho klasifikasaun B hetan osan $. 80 dolar kada metro kuadradu
c. Uma ho klasifikasaun C hetan osan $. 40 dolar kada metro kuadradu; no
ami nia moris ida agora diak, se governu hasai ami iha fatin ne’e ami nia moris sai at liu tan moris ida agora nian ne’e, governu la prepara fatin mai ami, governu mai hasai ami ho obrigatoriu, Governu deskrimina Prosesu alargamentu estrada husi rotunda comoro to tasi tolu, Governu la Konsidera ami nia exigensia.
Bazeia ba informasaun husi Lideransa Lokal no komunidade afetadu sira maka husi parte Jurista Advokasiahalo analiza saida mak forsa no frakeza husi prosesu projetu alargamentu estrada husi rotunda Comoro to tasi tolu ne’ebé sei implementa, no ninia impaktu ba ema no komunidade sira nia direitu ba rai hanesan tuir mai ne’e:
a. Komunidade hotu-hotu partisipa hanesan iha Prosesu alargamentu estrada husi rotunda comoro to tasi tolu?.
Metodologia
Bazeia ba metodu peskiza kualitativa, liu husi foti dadus husi terenu no analiza ba rezultadu sira liu husi partisipativa, ne’ebé Jurista Advokasia halo iha iha munisipiu Dili espesiefiku ba iha Aldeia Terra-Santa, Aldeia 12 de outubro no Aldeia Golgota husi suco Comoro no Suco Madohik. Alende ida ne’e peskizadór husi Jurista Advokasia mós halo intervista ho Porta voz ba Alargamentu Estrada Rotunda to Tasi tolu, Chefe do Suco, Chefe Aldeia inklui mos komunidade afetadu kona-ba Prosesu alargamentu estrada husi rotunda Comoro to tasi tolu.
Konkluzaun
Estadu atu hasai ema ida husi uma ka rai ne’ebé nia hela labele halo ema ne’e sai fali ema ida uma laek ká sai vulneravel violasaun direitus humanus sira seluk. Bainhira ema afetadu ida labele tau matan bá nia an rasik, Estadu partisipante tenke foti medidas hotu-hotu to’o iha ne’ebé nia rekursu bele husik, hodi asegura uma/abrigu alternativu no adekuadu bá ema ne’e nia bele hetan asesu bá rai ne’ebé nia bele hetan asesu bá rai no uma.
Rekomendasaun husi Komunidade
a. Presiza estadu kria kondisaun mai ami sira ne’ebé mak afetadu hodi nune ami bele sai iha fatin ida ne’e ami nia moris diak liu tan moris ida agora ne’e.
b. Tanba sa mak ami labele hetan neteik rai estadu balun.
c. Rai ne’ebé makami okupa ne’e iha tinan 1987. Tanba sa makami la iha direitu ba rai ne’e.
d. Ami husu ba governu tenke halo indeminizasaun ho dignu tuir lei haruka.
e. Presiza Governu mos tenke tau atensaun espesiefiku ba ema ho difisiente no faluk sira.
Referénsia :
Kona Ba Prosesu Indemnizasaun Nian Ho Nia Detallu Informasaun Sira Asesu Iha: Artigu, 59 – 64 Iha Leino.8/2017 Kona Ba Lei Espropriasaun Tanba Utilidade Públiku Versaun-Tetum, Ministériu Da Justisa, 2014.
Regime Espesial Ba Definisaun Titularidade Bein Imovel , Lei No 13/2017 De 5 De Junho.
Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura Lei Nu 1/2003 de 10 de Dezembru.
Konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL). Vigor iha Loron 20 de Maio de 2002.
Obrigadu e Bem Hajam.
Dili, loron 9, fulan-Abril, tinan 2021