Semak Rede ba Rai?
Rede ba Rai nudar organizasaun sosiedade sivil husi ONG local, nasional, no internasional nebe’e maka hari’i iha 12/03/2001 atu halo servisu kona ba assuntu rai no hela fatin iha Timor-Leste, monitorizasaun ba lei no politika nebe’e maka produz husi ita nia Governo no parlamentu nasional, hala’o mos edukasaun legal no mobilizasasun ba komunidade afeitado sira. Membru Rede ba Rai hamutuk 24, iha mos membru individu nebe’e maka sai hanesan membru Rede ba Rai. Rede ba Rai mos hanesan assosiasaun ida kompostu husi nia membru sira atu halao servisu hamutuk, membru mak nudar nain ba rede no iha kbi’it hotu-hotu atu jere no foti desizaun kona ba Rede ba Rai ninia lalaok
Simbolu Rede ba Rai. Simbolu Rede ba Rai maka ho marka ka sinal Ai to’os iha klaran atu hatudu rai Timor nia kultura, iha ema 13 (sanulu resin tolu) kaer liman nebe’e maka representa ema Timor oan tomak husi munisipiu 13 (sanulu resin tolu) nebe’e presiza hola parte no servisu hamutuk atu bele atinji vizaun Rede ba Rai nian, ema sanulu resin tolu nebe’e maka kompostu husi feto hitu no mane ne’en atu hatudu katak iha egualidade generu entre feto no mane atu haforsa malu hodi kria mudansa. Ema barak: simboliza organiazasaun nis servisu hanesan rede. Kaer liman halo kabuar: simboliza unidade atu servisu hamutuk. Aitos iha klaran: simboliza identidade nasional no kultura liga ho rai. Feto mane kaer liman: kaer metin prinsipiu igualidade generu
Vizaun Rede ba Rai nian.
Rede ba Rai nia vizaun kona ba assuntu rai iha Timor-Leste maka:
“Povu Timor-Leste nebe’e moris nafatin ho direitu no asesu ba rai no hela fatin iha Timor-Leste nebe’e maka justu no sustentavel”
Misaun Rede ba Rai nian
Rede ba Rai nia misaun maka:
akompanhamentu ba problema rai no hela fatin, monitorizasaun ba lei no politika nebe’e maka produz husi Governo, halo advokasia ba assuntu rai no hela fatin no suporta komunidade nebe’e halo advokasia iha nivel baze.
Valor ka prinsipiu Rede ba Rai.
Igualidade
Justisa sosial no ekonomia
Solidariedade
Umanidade
Kolektividade
Ekologia justu no sustentavel
Governasaun diak
Transparansia no akuntabilidade
Preserva matenek lokal no tane a’as kultura Timor
Rede ba Rai durante nia ezistensia kaer metin ba slogan hanesan tuir mai ne’e:
RAI MAK MORIS
RAI MAK FAMILIA
RAI MAK KULTURA
RAI MAK IDENTIDADE
RAI MAK NASAUN
RAI MAK DIGNIDADE
Programa prioridades Rede ba Rai nian.
Halo akompanhamentu ba problema rai no hela fatin, programa ne’e sei responsabiliza husi ekipa kazu nebe’e maka mai husi membru sira hanesan: HAK, Liberta, Fundasaun Haburas, Belun, Unaer, Belun, MDI, KSI, Tahan, no sei koordena husi kordenador kazu.
Halo monitorizasaun ba lei no politika nebe’e governo no parlamentu nasional produz, programa ne’e sei responsabiliza husi ekipa legal nebe’e maka mai husi membru sira hanesan: La’o Hamutuk, Ass. HAK, KSI, Unaer, Jurista Advokasia, Liberta, JSMP, Oxfam, Tahan, no sei koordena husi koordenador legal
Halo edukasaun legal no mobilizasaun ba komunidade, programa ne’e sei responsabiliza husi ekipa edukasaun no mobilizasaun nebe’e maka mai husi membru sira hanesan: KSI, Unaer, MDI, FTM, Fundasaun Haburas, Ass. HAK, Oxfam, Tahan, sei koordena husi koordenador nasional RbR.
Tamba sa Rede ba Rai fo importansia ba assuntu rai no hela fatin?
Problema rai no hela fatin iha Timor-Leste hanesan problema fundamental no kompleksu tebes ba ema nia moris husi aspeitu sosial, kultural, ekonomia, ekolozia nomos justisa, depois de Timor-Leste restaura independensia hodi hakat ba faze desenvolvimentu no desenvolvimentu ne’e rasik sei halo ita nia komunidade barak sei sai vitima hodi lakon sira nia rai no hela fatin, tamba ne’e organizasaun membru hirak nebe’e mak iha komitmentu hanesan no servisu makas ba assuntu rai no hela fatin hodi garante katak iha loron ruma ema Timor oan hotu-hotu bele asessu ba rai no hela fatin nebe’e maka justu no sustentavel.
Semak halao kna’ar iha sekretariadu Rede ba Rai?
Ekipa nebe’e maka hala’o kna’ar iha sekretariadu Rede ba Rai kompostu husi ema nain 5 mak hanesan:
No |
Name |
Position |
Phone number |
|
1. |
Hortencio Pedro Vieira |
National coordinator |
77811481 |
vieiraloivacho@gmail.com |
2. |
Julio da Silva |
Legal coordinator |
|
|
3. |
Domingos de Andrade |
Case coordinator |
77542969 |
ameuredebarai@gmail.com |
4. |
Estalita Natalia Olo |
Coordinator of Admin & finance |
|
|
5. |
Alvir Reynato B. de O. |
Media Officer |
77716158 |
Alvir.oliveira97@gmail.com |
Semak tau matan ba Rede ba Rai?
Ekipa tau matan nudar orgaun independente uniku nebe’e representa membru hodi:
- Tau matan, defende no protégé defende organizasaun.
- Tau matan ba servisu, sistema finansas, no lalaok sekretariadu nian.
- Wainhira sekretariadu hasoru problema ekipa tau matan iha responsabilidadeatu jere sekratriadu iha tempu tranzitoriu.
- Rekruta no hapara staff sekretariadu liu konsultasaun husi membru.
Oinsa atu garante sustentabilidade servisu RbR nian?
Membru sira sei selu kuota hodi garante sustentabilidade servisu Rede ba Rai no servisu koordenasaun nian, kuota husi membru hanesan pursentu husi kada organizasaun nia orsamentu tinan-tinan, iha kazu ezepsaun wainhira membro ida apresenta katak nia labele selu kuota maibe bele ajuda ho fasilidade seluk.
Tipu membru Rede ba Rai.
Rede ba Rai iha nia membru oin tolu: membru permanente, membru assosiadu no membru individu
- Membru permanente nudar membru organizasaun ida nebe’e servisu duni kona assuntu rai no hela fatin no iha vizaun no misaun nebe’e mak hanesan ho Rede ba Rai. Membru permanente iha dever no direitu bo’ot hodi foti desijaun hodi jere servisu rede nian.
- Membru assosiadu nudar membru ida nebe’e iha misaun ho vizaun hanesan ho rede nia servisu balu nebe’e liga ho seitor rai no justisa maibe tamba la priense kriteria balu atu sai membru permanente. Membru assosiadu iha responsabilidade atu partesipa iha reuniaun rede nian atu fahe mos informasaun. Organizasaun apoiu, doadores, no rede seluk bele sai nudar membru assosiadu.
- Membru individu nudar ema individual nebe’e servisu kleur kona ba assuntu raiiha Timor-Leste no iha komitmentu atu fo’o tulun no servisu hamutuk ho Rede ba Rai maibe membru individu sei la mai husi membru permanente ka assosiadu atu evita duplikasaun.