Problematika Direitu ba Hela Fatin Adekuadu iha Ambitu Estadu Emerjénsia Versus Dezastre Naturais

Fontes imajen: Husi Publikasaun Jornal Independente

Antecedente

Hela fatin habitat sai parte importante i integrante tebes ne’ebé mak sei la hases husi moris emar ninian iha mundu tantu balada moris sira, atu asegura moris ne’e diak no hakmatek enkuantu hela fatin ne’e rasik iha situasaun eh ka ambiente ne’ebé mak nakonu ho laran hakmatek, alegria e amigavél, sein iha situasaun ameasas husi konflitu, presaun eh intimidasaun, dezastre naturais ruma hanesan inundasaun, erosaun, anin bo’ot no dezastre seluk tan.

Habitat ida ne’ebé mak adekuadu ba ema sai preukupasaun ema hotu nian, tanba hela fatin adekuadu sai nu’udár direitu ida fundamental tebes que protejidu hanesan hateten husi instrumentu internasional direitus humanus ne’ebé koalia kona-ba direitu ekonómiku sosiál no kulturál para aleinde tuir konstituisaun RDTL iha artigu 58o hateten katak “ema hotu-hotu iha direitu ba nia a’an, nia família atu iha uma ida ho nia dimensaun no kondisaun di’ak, moos no konfortu atu bele iha intimidade ba ema ida-idak nia privasidade familiar”.

Refleta ba situasaun real iha kontestu Timor-Leste agora dadaun hasoru dezafiu bo’ot tebes kauza husi situasaun emerjénsia no serka sanitária ne’ebé mak aplika hela, nune’e mós akontesimentu dezastre naturais ne’ebé mak la espera, sai problematika tebes ba ema hotu tantu estadu, sidadaun tomak inklui komunidade internasional sira. Antes mosu situasaun kalamidade iha loron 4 fulan Abril tinan 2021, komunidade hotu liu-liu iha Municípiu Dili, Municípiu Baucau no Municípiu Viqueque kumpri hela serka sanitária hodi hakmatek iha uma ida-idak nian hodi prevene a’an husi surtu covid-19 nia transmisaun, nune’e hodi hela iha uma mak nu’udár fatin abrigu adekuadu no dignu tebes. La espera bainhira dezastre naturais akontese komunidade iha Dili no Municípiu seluk afeta tebes ba uma ka hela fatin hodi refuzia hikas ba fatin seguru, mezmu nune’e fatin refujiadu ne’e sei la garante direitu ba hela fatin ida ne’ebé mak adekuadu. Iha situasaun ne’e implika tebes ba direitu ba uma ka hela fatin ida ne’ebé adekuadu no mós transmisaun virus invizivel ne’e provoka gravemente ba kondisaun moris komunidade nian iha direitu ba ai-han, agua potavél, direitu ba vestuariu no uma.

Formulasaun Problema

Ho deskrisaun iha antecedente nian nune’e eskritór tenta formula problema nune’e bele halo analiza mak; Oinsa implikasaun husi estadu emerjensia vs dezastre naturais ba direitu hela fatin adekuadu?

Análizasaun

Direitu ba hela fatin haktuir ba paktu ekonómiku, sosiál no kulturál iha numeru primeiru artigu 11o hateten katak estadu partisipante sira rekoñese ema hotu nia direitu atu moris ho kondisaun ida ne’ebé adekuadu ba nia a’an rasik no nia família, inklui ai-han adekuadu, roupa no uma no atu hadiak bebeik nia kondisaun moris nian. Direitu ba uma adekuadu ne’ebé mai husi direitu atu moris ho kondisaun ida ne’ebé adekuadu, ne’e iha importánsia bo’ot tebes atu bele goza direitu ekonómiku, sosiál no kulturál. Ein kontestu adekuadu husi númeru 8 artigu refere introduz katak adekuadu ne’e signifika direitu ba uma ka abrigu, tanba nia serve atu fó énfaze lubun bo’ot ida ne’ebé tenke tau iha konsiderasaun bainhira atu determina, konseitu adekuadu ne’e bele mós determina ho baze iha fatór sosiál, ekonómiku, klimatiku, ekolójiku nune’e bele responde ba aspetu hirak inklui seguransa legál ba pose (tonure), servisu, material, fasilidade no infrastutura sira, kbi’it atu selu, uma ho kondisaun natoon, asesibildade, fatin no tuir kultura no refleta mós tuir ordenamentu juridiku sira hanesan lei baze ambiental dekretu lei númeru 26/2012 loron 4 fulan Jullu.

Haktuir peritu John F.C Turner, 1972, iha ninia livru Freedom To Build hateten katak Rumah adalah bagian yang utuh dari permukiman, dan bukan hasil fisik sekali jadi semata, melainkan merupakan suatu proses yang terus berkembang dan terkait dengan mobilitas sosial ekonomi penghuninya dalam suatu kurun waktu.

Atu bele garante no implementa konseitu uma adekuadu hanesan sita liu ba nu’udár objetivu estadu nian hodi atinji prospriedade moris sidadaun sira nian konforme hatu’ur iha konstituisaun artigu 6 aliena (e) dehan katak hari’i sosiedade ida ne’ebé hatuur iha justisa sociál, hodi hakiak sidadaun sira nia moris di’ak ba isin no klamar. Ligadu ba konseitu no polítika Governu hodi kria bairru foun ba komunidade sira iha Dili, ne’ebé deklara husi Ministru Obras Públika ne’ebé fó sai iha média online Tempo timor datada 16 fulan abril 2021, ne’ebé afirma katak “Governu sei kria bairru foun”, iha ambitu aplikasaun konseitu ba ordenamentu territóriu. Konstitusionalmente ne’e desizaun no inisiativa ida ne’ebé diak hodi valoriza no tau a’as objetivu estadu nian nu’udár hateten liu ba, nune’e mós direitu fundamental hanesan define iha artigu 58 konstituisaun. Por enkuantu sai kestaun maka politikamente governu bele deklara ba públiku hodi bele hari uma iha bairu foun, ho situasaun real komunidade sira kuaze rihun sanolu resin ne’ebé mak agora dadaun laiha hela fatin no hela iha fatin refuziadu oinsa bele responde ho karater emerjénsia i imediata hodi bele garante no fó valór ba direitu ba hela fatin ida ne’ebé adekuadu.

Afirma ba Ministru Finansa nia deklarasaun ne’ebé haktuir liu husi media GMNTV iha loron 18 fulan Abril tinan 2021 ne’ebé hateten katak estadu sei finansia osan hodi fó tulun ba komunidade afetadu sei depende deit ba Fundu rezerva kontizensia nian nune’e mós halo Realokasaun orsamentu hirak ne’ebé la gastu iha fim du anu, espera bele responde mós ba konseitu polítika hodi hari’i bairu foun iha tempu badak, ne’ebé persijamente iha estudu viavilidade.

Bairu foun ho obetivu hodi hari’i moris sidadaun nian ida ne’ebé prospero ho hari bairru foun mak uma hirak ne’ebé mak hari’i iha fatin ida ho nia funsaun hari’i ambiente hela fatin ne’ebé kompletamente ho nia instalasaun no infrastutura ne’ebé iha relasaun ho nia komunidade sira. Ho akontesimentu situasaun estadu emerjénsia no dezastre naturais mak hafanun estadu hodi define konseitu no polítika hodi hari’i bairu foun dalaruma bele afeta fali ba situasaun emerjénsia no responde emerjénsia katak hari’i bairu foun persija tempu, finasiamentu estudu no seluk tan ne’ebé tenke lao tuir.

Konkluzaun

Politikamente ho konseitu atu hari’i bairu foun ba komunidade sira afetadu iha dezastra naturais iha loron 4 fulan abril ne’e inisiativa diak hodi define polítika dezenvolvimentu ba moris diak no prospero komunidade sira nian no responde tebes ba direitu atu bele iha hela fatin ida ne’ebé adekuadu nu’udár hateten iha konstituisaun no instrumentu internasional nian ba konseitu direitu ba uma ka hela fatin adekuadu. Iha situasaun emerjénsia no dezastre naturais persijamente responde ho karater emerjensia mós nune’e bele iha nia proporsionalidade. Atu hari’I uma iha bairru foun teknikamente sei iha tempu, finansiamentu no estudu viavilidade. Tanba ne’e atu hari’I bairu foun par abele fó garantia ba direitu ba hela fatin adekuadu estadu persijemente serteza no define tempu ba implementasaun planu dezenvolvimentu hodi hari’I uma adekuadu iha bairu foun, tanba komunidade afetadu sira liu-liu ema vulneravél sira ne’ebé hela iha fatin refuziadu ne’ebé konsidera katak la garante direitu ba sira nia direitu fundamental sira.

Obrigadu e bem hajam Dili, 18 de Abril de 2021

Eskritór: Tito Maia dos Reis, Lic.Dir. Membru Rede ba Rai husi Jurista Advokasia

Email : tito.juristas13@gmail.com